Suvi on juba mõnusad paar nädalat kestnud, kuid tegevust on mul lõputult. Veetsin nädal aega laagris ning olen saanud ka kahepäevase kogemuse Saue töömalevas. Lisaks sellele veel igasugune sugulaste, sõprade külastus.
Täna käisin veel Nõmme matkaradadel. Mõte tuli sellest, et isa ei tahtnud puhkepäeval kodus olla ja mina ei viitsinud niisama metsa vahel töllerdada. Matkarajad oli ema idee. Ise ta selles loomulikult ei osalenud, nagu ka isa. Nii tõmbasingi turvatraksid jalga ja pidingi üksi rajad läbima. Radu oli viis. Esimene oli õpperada, selle läbisin edukalt. Ka teise rajaga polnud probleeme. Esimest korda tundsin hirmu alles neljandal rajal, kui vaja oli sooritada "tarzani hüpe". See ei näinud sugugi turvaline, kuid kui olin lasknud ennast parajalt praadida ning lõpuks selle hüppe ikkagi sooritasin, oli fiiling võrratu. Edasi alles läks kannatusterajaks. Olin loomulikult valedjalanõud,sandaalid valinud, ning seepärast polnud tasakaalu. Seisin ja vingusin ühe koha peal, kuni lõpuks isa mind juhendas. Neljanda raja lõpus oli aga mu lemmiklaskumine. Üle tiigi. Jällegist võrratu fiiling. Laskumised olid üldse mul kõige lemmikumad. Viiendale rajale otsustasin, et ei lähe. Tundus liiga õudne, ning seal oli liikumas näha ainult osavamaid. Nii läksimegi hoopis sõõrikukohvikusse pannkooke sööma ning peale seda Nõmme turule maasikaid ostma.
Kodus nägin veel levadia ja flora mängu. Kink küttis võimsalt jälle :D.
Nüüd ootan õhtust jalgpallimatsi :).